2.5 Õppijate arengu toetamine

Õppijate arengu toetamisel lähtun õppijast ja tema varasemast kogemusest. Esimesel kokkusaamisel selgitan vestluse käigus välja igaühe ootused ja praktilise töö käigus olemasolevad oskused ja omandamisvõime taseme.  Sellest lähtudes kohandan varasemalt ettevalmistatud ülesandeid  ja/või koostan järgmiseks korraks täiesti uued ülesanded. Diferentseerin ülesannete sisu ja raskusastet vastavalt vajadusele. Kui grupis on mõni väga nõrk ja aeglane õppija, siis sean temaga koos (vestluse abil) talle  jõukohase eesmärgi ja valmistan ette vajalikud ülesanded. Näiteks oli arvuti algkursusel vanemaealistele üks 60-aastane insuldi läbipõdenud naine, kelle jaoks oli kõige tähtsam oma liigutuste peenmotoorika taastamine.  Esialgu andsin talle lihtsaid teksti trükkimise harjutusi. Koostasin ka individuaalse kava, milles sisaldusid mõned lihtsamad vormindamiselemendid, internetist info otsimine,  e-kirja saatmine jne.  Kõige õnnelikum oli ta internetisuhtluse selgeks saamise üle,  sest see võimaldas tal kaugel elavate laste ja lastelastega suhelda.  Ta jäi kursusega väga rahule, kuigi ei omandanud pooltki kursuse üldises kavas olnud teadmistest ja oskustest.

Teine tüüpiline olukord on selline, kus mõne õppija tase on teistest tunduvalt kõrgem. Sel juhul kasutan samuti individuaalseid ülesandeid ning vajadusel ka individuaalset kava. Kui õppijal on kursusele tulles mõni kindel teemaga haakuv soov, siis püüan leida võimaluse seda talle ka õpetada. Näiteks soovis üks tabelarvutuse kursusele tulnud inimene kindlasti osata teha liigendtabelit. Kuna see ei kuulunud kursuse üldisesse kavasse, näitasin seda talle individuaalselt.

Õppijate arengut toetan ka positiivse töömeeleolu hoidmisega tunnis, sõbraliku suhtumise ja hea sõnaga. Väärtustan igat õppijat ja tema tugevaid külgi.