3.3 Õppegrupi tegevuse hindamine

Eesti keeles on mõistel „hindamine“ kaks tähendust:  tulemuste mõõtmine ja üldisemalt mingi suhtumise, hoiaku jms omandamine. Haridussüsteemis kasutatakse hindamist enamasti  tulemuste mõõtmise tähenduses. Sel juhul  erinevad minu poolt kasutatav hindamine koolitusel  ja tasemeõppes:

1. Koolitusel kasutan tagasiside vormis antud välist hindamist õppijale, õppijate enesehindamist  ja koolituse (pikematel koolitustel ka teema) lõpus praktilist tööd, mis hõlmab käsitletud õpiväljundeid.  Hindamine on mitteeristav. Koolituse lõpetamise tingimuseks on enamasti vähemalt 80% tundides osalemine ja ülesannete kaasategemine.
2. Tasemeõppes määrab hindamise olemuse õppekava,  millest lähtuvalt  kasutan kas eristavat või mitteeristavat hindamist.

Hindamise laiemast tähendusest lähtuvalt  jälgin grupi omavahelisi suhteid, meeleolu ja väsimusastet ning kujundan vastavalt sellele oma tegevusi. Vajadusel vestlen grupi liikmetega.  Meetodid, mida õppegrupi tegevuste hindamiseks kasutan, on:  vaatlus, vestlus, õppijate töö hindamine.

Täiskasvanute õppegrupi tegevusi hindan ka puhastusteeninduse juhtide ja puhastusteenindaja-juhendajate kursusejuhatajaks olles. Seal kujundan grupi sisekliimat läbi suhtlemise, kasutades selleks nii individuaalseid kui ka grupivestlusi. Kogun infot  (eKoolist ja teistelt õpetajatelt) õppegrupi liikmete õpitulemuste kohta ja  analüüsin seda. Probleemide ilmnemisel vestlen nii õppija kui ka õpetajaga, nõustan õppijat  oma aja parema planeerimise ja efektiivsemate õppimismeetodite kasutamise osas.

Tõendusmaterjal

 Hindamismudel